Vaimu hoiatus
Barbara Cartland
Waterloo lahingust koju tagasi pöördudes jääb Windleshami markii kauni leedi Esther Hastingsi tõttu mõneks ajaks veel Londonisse. Armas, süütu Sedela, kes tunneb markiid juba lapsepõlvest saadik, kuuleb tema vana hoidja käest, kui nurjatu leedi Esther on. Soovides markiid päästa, riietub Sedela Windle´ite perekonna vaimuks, kes ilmutab ennast ainult siis, kui neid mõni oht varitseb. Kui krahv veendub, et vaimu jutt vastab tõele, veenab Sedela teda korraldama suurt pidu, millest võtaksid osa kõik tema mõisa töölised. Leedi Esther asub kätte maksma.
Autori märkus
Inimesed, kes arvavad endal üleloomulikke võimeid olevat, usuvad, et vaime on väga erinevaid.
“Hoiatavad vaimud”, nagu selles loos, kes ilmutavad ennast, et teada anda lähenevast surmast või tragöödiast, erinevad neist õnnetutest maa külge aheldatud viirastustest, kes on kättemaksuhimulised ja lennutavad asju mööda tuba ringi.
Ka armastus võib neid siduda selle maailma külge pärast nende surma ning nad kummitavad, pidades kinni tavadest, mida nad järgisid oma eluajal.
Selleks, et vaimud ennast nii-öelda käima lükata saaksid, on vajalik teatud vaimne energia ja teadlikkus, kuid selleks on vaja otsusekindlust ja vaba tahet, mille saavutamine võib aga igaviku aega võtta.
Esimese ilmasГµja ajal sain ma koos omavanuse tГјdrukuga selles osas Гµpetust. Ta oli kolmteist kuni kuusteist aastat vana ning elas armsas majas Somersetis. Ometigi kummitas seal.
Alati läks keegi meie ees trepist üles ja tuli meie taga alla. Me kuulsime hobust maja ees peatuvat, kuid kui me välja vaatama läksime, polnud seal kedagi.
See kГµik juhtus mГµned aastad enne seda, kui ma sain teada, et maja kuulus kunagi rojalistile, kes oli haavata saanud ja tulnud koju surema.
Üks iirlane rääkis meile, et söögitoas kõnnib kena heledapäine naine. Me naersime tema üle, kuid viis aastat hiljem tõstis üks tööline üles kamina ees lebava kiviplaadi.
Selle all lebas noore ja pikkade heledate juustega naise keha.
Nende silmade all pudenes see tuhaks.
Kui ma 1950. aastal asusin elama Camfield Place’i, lasin ma maja ära õnnistada, sest mul puudus soov seda vaimudega jagada.
Alles pärast maja õnnistamist leidsin ma Beatrix Potteri autobiograafia. Tema vanaisa oli just see, kes maja ümber ning suuremaks ehitada lasi. Kui Beatrix väikse tüdrukuna siin oli, siis hirmutasid teda hallis ringi hõljuvad vaimud ning suured kujud.
Tänapäeval ei liigu selles majas ükski vaim, välja arvatud ühe koera oma, kes pandi magama pärast maja õnnistamist ja kes otsustas meiega jääda, kuna armastas meid.
Esimene peatГјkk
1818
Sedela ratsutas läbi pargi ning lasi samal ajal silmadel ringi käia, lootes märgata tammepuude all mõnda hirve.
Kaugemal, järve teisel kaldal paistis Windle Court.
Hoone oli oivaliseks näiteks eelmise sajandi parimast arhitektuurist.
Iga kord, kui Sedela seda nägi, tundus maja talle veelgi kaunim kui varem.
Loss oli selle koha peal seisnud sellest ajast saadik, kui esimesed Windle’id Henry VIII valitsemisajal krahvkonda saabusid.
Iga pГµlvkond muutis maja juures midagi, nad kas lГµhkusid osa sellest maha vГµi lisasid olemasolevale juurde, kuni neljas markii kuuskГјmmend aastat tagasi kujundas Гјmber maja kogu fassaadi.
Nüüd nägi loss oma kahe keskosast välja sirutuva tiivaga hunnitu välja.
Ehkki Sedela tundis lossi alates sellest ajast, kui ta veel väike tüdruk oli, läbis teda seda nähes alati väike erutus.
Samasugune tunne valdas teda ka metsas, aedades ja kreeka templis, mis seisis järve teises otsas.
Sedela teadis, et praegune markii on Prantsusmaalt tagasi ja arvas nГјГјd, et varsti tuleb ta koju.
Nende vanusevahe oli üheksa aastat. Sedela oli seetõttu alles väike tüdruk, kui markii sõtta läks.
Ka enne seda ei kohtunud nad väga tihti, sest kui Sedela veel lastetoas ringi jooksis, käis noor markii juba koolis.
“Huvitav, kas ta mäletab mind?” mõtles Sedela.
Oleks kummaline, kui ei mäletaks, sest neiu isa, kindral söör Alexander Cra