Ahvatlev ЕЎantaaЕѕ

Joyce Jemison

Miljonär Diego Sajes, kes kunagi maakolkas elas, arvab küüniliselt, et kõik maailmas on ostetav ja müüdav. Isegi maailma kõige kuulsamate kaunitaride soosing. Kuid kas õnnestub tal osta Inglise aristokraatide hulka kuuluva naise armastus?

Joyce Jemison

Ahvatlev ЕЎantaaЕѕ

1.В peatГјkk

“Vaadake sinna! Näed, see… Kes ta selline on?”

Diego Sajes osutas teda huvitavale objektile erakordselt kallist veini täis pokaaliga, seejärel tõstis pokaali laisa liigutusega suu juurde. Kuigi ta kandis õhtuülikonda, oli kehahoiak lõtv – üks käsi lebas laual, jalad olid vabalt laua all risti. Loomupärane tõmmu nahk moodustas pikantse kontrasti valge laudlinaga, tumedad silmad ja tahtejõuline nägu andsid tunnistust iseloomust.

Kõrval istuv mees vaatas täis saali teise otsa. Tänase lõuna andsid pangategelased ja seetõttu oli siin enamik linna mõjukatest kodanikest. Brändit ja portveini juues lubasid nad endale sigari – kuninganna eest oli juba toost lausutud ning enne ühe autoriteetsema poliitiku kõnet ja pärast lõunasööki said inimesed pisut lõõgastuda.

“Kes nimelt?” küsis Diego Sajesi naaber.

“Blondiin helesinises,” vastas Diego lühidalt.

Kaaslase kitsale näole näole tekkis ebameeldiv irve.

“Isegi teie, senjoor Sajes, ei tule toime Portia Lanchesteriga. Isegi kui teil õnnestuks ta seeliku alla pugeda, kohtuksite seal raudse voorusevööga.”

Diego rüüpas veel sõõmu Burgundia veini, nautides maitsebuketti, ning jättis lauakaaslase märkuse tähelepanuta. Ta oli harjunud, et Britannia kõrgseltskonna esindajad sõnu ei vali. See käis ka Pierce Haddenheimi kohta. Pärinegu ta pealegi rikkast perekonnast, hing on ikkagi prügikastist pärit. Diegol puudusid igasugused illusioonid lõunal viibivate privilegeeritud külaliste suhtes.

Tumedad silmad ahenesid jälle Portia Lanchesteri uurides. Ta nägi küll ainult naise profiili, kuid sellest piisas, et tekiks tahtmine muugi üle vaadata. Ta oli klassikaline kaunitar, inglise roos – heledad juuksed, puhas nahk ning kõrged põsesarnad, mis vaieldamatult üllast soost pärinevust tõendasid.

“Lanchester…” pomises ta.

“Lohring Lanchester,” tuletas Haddenheim meelde.

“Ah-jah!” noogutas Diego.

Victoria-aegne kaupmeeste ja kolonisaatorite dünastia. Praegu on see mõttetu anakronism. Nad oleksid ammu pidanud olema alla neelatud mõnest rahvusvahelisest pangaimpeeriumist, aga vaevalt et ellujäämine neid üldse enam huvitab.

Habemenoana terava mõistusega Diego sai kiiresti ülevaate kogu City asutuste finantsvõrgustikust, mis on põimitud rahvusvaheliselt, haarates kogu Ühendatud Kuningriigid, Euroopa, Ameerika ja Vaikse ookeani regiooni. Üheks kõige teravama mõistusega ämblikuks selles võrgus, kes asjatundlikult iga nähtamatu niidi võnget ära kasutas, oli Diego Sajes.

Sealjuures tundus, et ta oskas suurepäraselt üldist tähelepanu vältida. Kõik, mida võite nentida Diegoga kohtudes, on, et teie ees seisab hispaania juurtega ladinaameeriklane. Päritolust annab tunnistust energiliste joontega tahtejõuline nägu, kes on kõik elus saavutanud ise. Ei ole mingeid Sajeside dünastiaid, mis teda toetaksid ning talle pankade ja muude mõjukate asutuste uksed avaksid.

Siiski, tasus tal vaid näidata vähematki huvi mõne ettevõtte või investeeringu vastu, kui kõik võimalused New Yorgis ja Sidneys, Tokios ja Milaanos, Frankfurdis ja Londonis nagu nõiaväel ta käeulatusse ilmusid. Teda edestas kõige terasema mõistusega finantsoperaatori kuulsus. Sajes oskas teha raha, väga palju raha. See sundis suurte kompaniide tippjuhte, pankureid, investoreid ja tööstureid ühinema ta projektidega, kuigi Diego kunagi kellelegi oma kavatsusi ei avaldanud.

Pierce Haddeheim, kelle kompanii oli Diegole lühiajalise Londoni-visiidi ajaks nii-öelda giidiks määranud, püüdis Sajesi plaanidest midagi välja urgitseda. Kahjuks piirdus Diego vaid vihjetega, mis selge pildi andmise asemel selle veel segasemaks ajasid. Irooniatuluke helkis ta tumedates silmades, kui Pi