ViiskГјmmend vabastatud varjundit
E. L. James
See romantiline ja haarav romaan mõjub vabastavalt, tekitab tõelist sõltuvust ning jääb alatiseks meelde. Kui Ana Steele kohtus kompleksides ja rikutud ärimehe Christian Greyga, süttis nende vahel leek, mis muutis alatiseks mõlema elu. Ana teadis, et pole kerge armastada oma Viitkümmet Varjundit ja koos olemine esitab väljakutseid, mida kumbki neist ei oska aimatagi. Ana peab õppima, kuidas jagada Grey elustiili, ilma et peaks ohverdama ennast ja oma sõltumatust, ning Grey peab üle saama oma kinnisideest kõike kontrollida ja jätma sinnapaika teda ikka veel kummitavad õudused. Nüüd, olles lõpuks koos, on nende päralt armastus, kirg, lähedus, rikkus ja maailm täis lõputuid võimalusi. Ent just siis, kui tundub, et neil on tõesti kõik see olemas, teeb traagiline saatus teoks Ana kõige hullemad kartused…
E.В L. James
ViiskГјmmend vabastatud varjundit
ViiskГјmmend vabastatud varjundit
E L James on endine teletoimetaja, abikaasa ja kahe lapse ema. Ta elab Lääne-Londonis. Varasest lapsepõlvest peale unistas ta kirjutada lugusid, millesse lugejad armuksid, aga lükkas need unistused oma perekonna ja karjääri nimel edasi. Lõpuks võttis ta julguse kokku ja kirjutas oma esimese romaani „Viiskümmend halli varjundit”. Ta on ka romaani „Viiskümmend tumedamat varjundit” autor.
Para mi MamГЎ con todo mi amor y gratitud
Ja mu armastatud isale
Isa, iga päev tunnen ma sinust puudust
TГ„NUSГ•NAD
Suur tänu Niallile, oma kaljule.
Tänan Kathleeni temalt saadud vastukaja eest ning selle eest, et ta oli mulle sõber, usaldusalune ja tehnikaguru.
Tänan Beed lõpmatu moraalse toetuse eest.
Tänan Taylorit (kes samuti on tehnikaguru), Susit, Pami ja Norat – teiega oli tore.
Taktitundeliste nõuannete eest tahaksin ma tänada: doktor Raina Sluderit, kes aitas mind kõigis meditsiiniküsimustes; Anne Forlines’i, kes andis mulle finantsalast nõu; Elizabeth de Vosi, kes valgustas mind lahkelt Ameerika adopteerimissüsteemi asjus.
Tänan Maddie Blandinot tema oivalise inspireeriva kunsti eest.
Ja tänan Pami ning Gilliani laupäevahommikuse kohvi ja selle eest, et nad mu pärisellu tagasi tirisid.
Samuti tänan ma oma toimetajaid Andreat, Shayd ning alati armsat ja vaid vahel vahutavat Janine’i, kes minu vahutamist talus stoilise kannatlikkuse ja huumorimeelega.
Tänan Amandat ja kõiki teisi Writer’s Coffee Shop Publishing House’ist, ning lõpuks suur-suur tänu kõigile Vintage’ist.
PROLOOG
Emme! Emme! Emme magab põrandal. Ta on maganud kaua aega. Ma kammin ta juukseid, sest talle see meeldib. Ta ei ärka. Ma raputan teda. Emme! Mu kõht valutab. Ma tahan süüa. Seda meest pole siin. Mul on janu. Köögis tirin ma tooli kraanikausi juurde ja joon. Vesi pritsib mu sinisele sviitrile. Emme magab ikka veel. Emme, ärka üles! Ta lamab vaikselt. Ta on külm. Ma toon teki ja panen emmele peale ning heidan tema kõrvale kleepuvale rohelisele vaibale. Emme magab ikka veel. Mul on kaks mänguautot. Need sõidavad võidu põrandal, kus emme magab. Ma arvan, et emme on haige. Ma otsin süüa. Külmkapist leian ma herneid. Need on külmad. Ma söön neid aeglaselt. Need panevad kõhu valutama. Ma magan emme kõrval. Herned on otsas. Külmkapis on veel midagi. See lõhnab imelikult. Ma lakun seda ja mu keel jääb selle külge kinni. Ma söön seda aeglaselt. See maitseb vastikult. Ma joon vett. Ma mängin autodega ja magan emme kõrval. Emme on nii külm, ja ta ei ärka üles. Uks paiskub lahti. Ma katan emme oma tekiga kinni. See mees on siin. Persse. Mis kurat siin toimub? Aa, see hull segane libu. Pagan. Persse. Mine eest ära, väike värdjas. Ta annab mulle hoobi ja ma löön pea vastu põrandat ära. Mu pea valutab. Ta helistab kellelegi ja läheb minema. Ta paneb ukse lukku. Ma laman emme kõrval. Mu pea valutab. Naispolitseinik on minu kõrval. Ei. Ei. Ei. Ära puuduta mind. Ära puuduta mind. Ära puuduta mind. Ma jään emme juurde. Ei. Hoia min