Tillud vabamehed
Terry Pratchett
Achingi talus on keeruline aeg – jões luurab koletis, teel liigub peata ratsanik, mägedest laskuvad õudusunenäod ja köögis askeldavad tillukesed punase peaga mehikesed, kes ütlevad, et nad on Nac Mac Feegled, Tillud Vabamehed, kes on joomise ja laamendamise eest Haldjamaalt välja aetud. Ja nüüd on Haldjate Kuninganna röövinud Tiffany Achingu väikese venna (kuigi Tiffany ei pea seda just läbinisti halvaks sündmuseks). Tiffany peab ta tagasi tooma. Tal on abiks relv (praepann) ja oma vanaema võluraamat (tegelikult küll "Lammaste ihuhädad"). Terry Pratchett on üks populaarsemaid kaasaegseid kirjanikke. Teda tuntakse eriti tänu tema erakordselt edukale Kettamaailma sarjale, mis on mõeldud täiskasvanutele, kuid mida loevad ka paljud noored huvilised. Tema esimene Kettamaailmal aset leidev noortele lugejatele mõeldud romaan "Hämmastav Maurice ja tema õpetatud närilised" võitis 2002. aastal Carnegie medali ning tema teoste hulka kuulub ka rida teisi noortele lugejatele mõeldud raamatuid, sealhulgas "Bromeliadi" triloogia, mille põhjal hakatakse looma suurejoonelist animeeritud filmi. Terry Pratchett elba Inglismaal Wiltshire's, arvuti klaviatuuri taga ja ütleb, et "ta ei taha hakata normaalset elu elama, sest tal on tunne, et ta üritab juba niigi elada korraga kolme elu".
Terry Pratchett
Tillud vabamehed
I peatГјkk
Korralik kolakas
MГµned asjad algavad enne teisi asju.
Sadas suvist vihma, kuigi vihm ise ei paistnud seda teadvat, kallates vett sama vihaselt nagu talvine torm.
Preili Perspicacia Tick istus hõreda heki hädises varjus ning uuris universumi. Vihmale ei pööranud ta tähelepanu. Nõiad kuivavad ruttu.
Universumi uurimisel kasutati abivahenditena järgnevaid esemeid: paar paelaga ühte seotud oksaraagu, auguga kivi, muna, üks preili Ticki sukkadest, milles oli samuti auk, nõel, tükike paberit ning pliiatsijupp. Erinevalt võluritest õpivad nõiad vähesega hakkama saama.
Esemed olid niiviisi kokku seotud ja painutatud, et need moodustasid… seadeldise. Kui ta seda suskas, hakkas see veidralt liikuma. Näiteks üks okstest näis liikuvat otse läbi muna ning väljuvat selle teisest küljest vähimatki jälge jätmata.
„Jah,” ütles ta vaikselt, vihm kübaraservalt alla nirisemas. „Siin see on. Ilmselge virvendus maailma seintes. Väga murettekitav. Tõenäoliselt üritab mõni teine maailm ühendust luua. See ei tähenda kunagi head. Ma peaksin vist sinna kohale minema. Kuid… mu vasak küünarnukk ütleb, et seal juba on üks nõid…”
„Küll tema siis ajab selle korda,” ütles väike ja hetkel saladuslikuks jääv hääl kusagilt tema jalgade lähedalt.
„Ei, see ei saa õige olla. Sealpool asub kriidimaa,” ütles preili Tick. „Kriidi peal ei kasva head nõida. See värk on savist vaid veidi tugevam. Usu mind, nõia kasvatamiseks on vaja ikka korralikku tugevat kivi.” Preili Tick raputas igasse suunda vihmapiisku piserdades pead. „Kuigi minu küünarnukid on tavaliselt väga usaldusväärsed.”[1 - Inimestel on kombeks öelda selliseid asju nagu „kuula oma südant”, kuid nõiad õpivad kuulama ka muid asju. Te ei usuks, mida kõike teie neerud teile öelda võivad.]
„Mis siin ikka rääkida? Parem lähme ja vaatame,” ütles hääl. „Siin ei lähe meil ju kuigi hästi.”
See oli tõsi. Madalmaa ei olnud nõidade jaoks hea paik. Preili Tick teenis siin-seal ravitsedes ja õnnetusi ennustades[2 - Inimestel on kombeks öelda selliseid asju nagu „kuula oma südant”, kuid nõiad õpivad kuulama ka muid asju. Te ei usuks, mida kõike teie neerud teile öelda võivad.] vaid penne ning magas suurema osa öödest lautades. Teda oli kaks korda tiiki visatud.
„Ma ei saa lihtsalt sinna kohale tormata,” ütles ta. „Teise nõia territooriumile. Sellest ei tule kunagi head nahka. Samas…” ta tegi pausi, „nõiad ei ilmu lihtsalt niisama tühjast õhust. Vaatame õige järele…”
Ta tõmbas taskust välja mõranenud alustassi ning kastis selle kübarale kogunenud vihmavette. Siis võttis ta tei