Назад к книге «Üks» [Sarah Crossan]

Гњks

Sarah Crossan

Kaks õde. Kaks südant. Kaks unistust. Kaks elu. Üks keha. Grace ja Tippi on vöökohast kokku kasvanud Siiami kaksikud, kes on oma eluspüsimise eest kuusteist aastat võidelnud. Nad jagavad teineteisega kõike ja on teineteise jaoks kõik. Nad ei suuda lahusolekut ette kujutadagi. Nende jaoks oleks see tõeline tragöödia. Kui tüdrukute perekond ei saa enam lubada kallist koduõpet, tuleb Tippil ja Grace’il astuda päris maailma ja saada hakkama päris koolis. See on maailm, kus piilutakse nurga tagant ja sosistatakse selja taga. Aga kool toob kaasa muudki, näiteks võimalus leida uusi sõpru ja ehk armastustki. Sarah Crossani poeetiline lugu räägib identiteedist, armastusest ja sellest, mida tegelikult tähendab kokkukuulumine oma hingesugulasega. Autor pälvis romaani eest 2016. aastal maailma ühe olulisema laste- ja noortekirjandusauhinna Carnegie medali. „Jahmatavalt julge, tundlik ja ebatavaline raamat, mis annab võimsa emotsionaalse hoobi. Julgen arvata, et pole kedagi, kes raamatu lõpus pisaraid ei pühiks.“ Daily Mail „Lühidalt öeldes hingekriipivalt kurb ja kaunis lugu sellest, mida tähendab olla inimene.“ Telegraph

Sarah Crossan

Гњks

Ben Fox (1988–2014) – kihuta edasi!

AUGUST

Г•ED

Siin

oleme Meie.

Täiesti elusad.

Kas pole see imeline,

et me Гјldse

oleme olemas.

SUVE LГ•PP

Suve hingeГµhk on juba jahedam.

Tintmustad ööd algavad üha varem.

Ja nagu välk selgest taevast

teatab ema, et Tippi ja mina

ei saa enam kodus Гµppida.

„Septembris

hakkate koolis käima

kohal

nagu kõik teisedki,” ütleb ta.

Mina ei tee teist

nägugi.

Mina kuulan

ja noogutan

ja näpin lahtist niiti oma pluusi küljest

kuni nööp

kukub maha.

Aga Tippi ei kavatsegi vaikida.

Tema plahvatab:

„Kas sa teed nalja?

Kas te olete arust ära?” karjub ta

ja vaidleb ema ja isaga mitu tundi.

Mina kuulan

ja noogutan ja näkitsen küünte ümbert nahka,

kuni sГµrmed hakkavad

veritsema.

Lõpuks ohkab ema meelekohti hõõrudes ja ütleb

selle otse välja: „Annetusi ei kogune enam

ja me lihtsalt ei suuda teie koduГµppe eest maksta.

Te ju teate, et isa pole veel tööd leidnud

ja vanaema pensionist

ei jätku isegi kaabeltelevisiooni eest maksmiseks.”

„Tüdrukud, te pole odav lõbu,” lisab isa,

just nagu kogu me peale kulutatud raha,

haiglaarved ja meile Гµmmeldud rГµivad saaks kokku hoida, kui me mГµlemad

vaid pisut

paremini käituksime.

Vaadake,

Tippi ja mina pole päris normaalsed,

mitte sellised inimesed, keda te näete iga päev

või mistahes päeval.

Kõik vähegi viisakad

ütlevad meie kohta „kokkukasvanud”,

ehkki meid on ka muudmoodi nimetatud:

väärakateks, peletisteks,

monstrumiteks, mutantideks,

Гјkskord isegi kahe peaga deemoniks,

ja see ajas mu niiviisi nutma, et silmad olid nädal aega paistes.

Kuid meie erilisust pole vГµimalik varjata.

Me oleme sГµna otseses mГµttes kokku kasvanud

puusast

ja me oleme samast lihast ja luust. Just

sellepärast me polegi

kunagi koolis käinud.

Aastate viisi oleme keemiakatseid teinud

oma köögilaual

ja vГµimelnud oma Гµues.

Kuid nГјГјd

pole meil enam pääsu

ja peame kooli minema.

Me ei pea kГјll minema munitsipaalkooli,

kus käib me õde Lohe,

kus lapsed Г¤hvardavad Гµpetajaid noaga

ja hommikusöögiks joovad korrektuurivedelikku.

Ei-ei-ei.

Linn ei rahasta me koduГµpet,

kuid on nГµus maksma

koha eest

erakoolis,

Hornbeaconi keskkoolis

ja Hornbeacon on nГµus andma meile Гјhe Гµppekoha

kahe peale.

Peaksin vist arvama, et oleme Гµnnega koos.

Kuid „õnnega koos” ei ole see väljend,

millega

meid

kirjeldaksin.

KГ•IK INIMESED

Lohe toetab end minu ja Tippi Гјhise

kaheinimesevoodi otsale

ja värvib oma sinikaid täis jalgade

varbaküüned metalliläikeliseks tumesiniseks.

„Ma ei tea,

teile võib seal isegi meeldida,” ütleb ta meile.

„Mitte kõik maailma inimesed pole sitapead.”

Tippi vГµtab kГјГјnelaki, tegut