Назад к книге «Ööbik. Sari "Varraku ajaviiteromaan"» [Kristin Hannah]

Г–Г¶bik. Sari В«Varraku ajaviiteromaanВ»

Kristin Hannah

Prantsusmaa, 1939. Vaikses Carriveau linnakeses jätab Vianne hüvasti abikaasa Antoine´iga, kes läheb rindele. Vianne ei usu, et natsid võiksid Prantsusmaale tungida, ent peatselt näeb ta oma silmaga sõdurite kolonne, tankide ja veoautode karavane ja lennukeid, mis täidavad taeva ja heidavad pomme kuhu juhtub. Kui Saksa kõrge sõjaväelane nõuab enda majutamist Vianne´i koju, peavad naine ja ta tütar valima, kas elada koos vaenlasega või kaotada kõik. Oma pere elushoidmiseks on Vianne sunnitud tegema ühe esialgu võimatuna tunduva otsuse teise järel. Vianne´i õde Isabelle on mässumeelne 18-aastane tütarlaps, kes elab oma elu hulljulge kirega. Sellal kui tuhanded pariislased marsivad sõtta, kohtab Isabelle partisan Gaëtani ja armub nii, nagu vaid noored seda suudavad – kogu ihu ja hingega. Kui mees Isabelle´i ootamatult reedab, ühineb tüdruk vastupanuliikumisega ning riskib teisi aidates ikka ja jälle oma eluga. Populaarsete menukite autor Kristin Hannah kujutab julgelt ja meelihaaravalt Teise maailmasõja keeristes lahti rulluvat suurejoonelist lugu ja valgustab sõja vähe kajastatud külge – naiste osa ja saatust selles. Südantliigutav romaan ülistab inimvaimu paindlikkust ning naiste vastupidavust.

Kristin Hannah

Г–Г¶bik

Matthew Shearile. SГµbrale. Mentorile. Meistrile

Sinu järele tuntakse puudust

Ja Kaylee Nova Hannah’le,

kõige uuemale tähekesele meie maailmas –

tere tulemast, lapsuke!

Armas lugeja

Mõnikord hiilib lugu ise sinu juurde, tabab valusalt su hella kohta ja sunnib pilgu kõrvale pöörama. See juhtus ka „Ööbikuga”. Õigupoolest tegin ma kõik, mis suutsin, et seda romaani mitte kirjutada. Kui aga Teise maailmasõja uuringud juhtisid mu loo juurde noorest naisest, kes oli korraldanud põgenemistee natside poolt okupeeritud Prantsusmaalt, jäin ma õnge. Tema lugu – täis kangelaslikkust, ohtu ja taltsutamatut julgust – sai lähtepunktiks. Ma lihtsalt ei suutnud enam kõrvale põigelda. Pidin minema süvitsi, avastama, lugema, ning see kõik viis mind järgmiste lugude juurde, mis olid niisama lummavad. Lood naistest, kes päästsid juudi lapsi ja allatulistatud lendureid, pannes ohtu omaenda elu, et aidata teisi. Naised, kes maksid oma kangelaslikkuse eest kohutavat, ettekujutamatut hinda.

Nende lugusid oli võimatu eirata. Mind hakkas painama üks küsimus – sama oluline tänapäeval, kui see oli seitsekümmend aastat tagasi: millises olukorras suudaksin mina – naine ja ema – riskida oma eluga või, mis veel olulisem, oma lapse eluga, et päästa võõrast?

See küsimus on otse romaani „Ööbik” südames. Armastades avastame, kes me tahaksime olla, sõjas saame teada, kes me oleme. Aga võib-olla mõnikord me ei tahagi teada, mida me oleksime valmis tegema, et ellu jääda.

Sõjas unustatakse naiste lood liigagi tihti või vaadatakse neist lihtsalt üle. Naistel on kalduvus lahinguväljalt naastes vaikida ja oma eluga edasi minna. „Ööbik” on romaan sellistest naistest ning julgetest ja ohtlikest valikutest, mida neil tuli teha, et päästa oma lapsed ja nende elutee.

Tänan teid südamest toetuse eest minu kirjanikukarjääri paljude aastate jooksul ning selle eest, et leiate oma töörohkes päevas aega lugeda romaani, mis tähendab mulle nii palju.

Parimat soovides

Kristin Hannah

ГњKS

9. aprill 1995

Oregoni rannik

Kui ma olen oma pika elu jooksul midagi õppinud, siis kindlasti seda: armastades avastame, kes me tahaksime olla, sõjas saame teada, kes me oleme. Tänapäeva noored inimesed tahavad kõigi kohta teada kõike. Nad arvavad, et probleemist rääkimine selle ka lahendab. Mina olen pärit vaiksemast põlvkonnast. Meie mõistame unustamise väärtust ja taasleiutamise võlu.

Hiljuti tabasin ennast mГµtlemast sГµjast ja oma minevikust ning inimestest, kelle kaotasin.

Kaotasin.

See kõlab nii, nagu oleksin ma oma armsad kuhugi valesse kohta paigutanud – võib-olla jätnud nad kuhugi, kuhu nad ei kuulu, ja pööranud ise minekule, olles liiga suures hämmi