Asjad, mis panevad sГјdame kiiremini pГµksuma
Mia Kankimäki
Mia Kankimäki jätab 38-aastaselt töö Helsingi kirjastuses, sest tal on sellest ja kogu oma elust mõõt täis. Soomlanna sõidab Kyōtosse tuhat aastat tagasi elanud õuedaami Sei Shōnagoni jälgi ajama. Mia ei tunne Kyōtos kedagi ega oska jaapani keelt, kuid ta on lugenud inglise keeles Sei „Padjaraamatut” ja tunneb selle autoriga sügavat hingesugulust – Sei tundub imetlusväärselt kaasaegne ning tema mõtisklused ja tähelepanekud elust võiksid kuuluda kas või Virginia Woolfile. Õuedaami nimekirjad võluvatest, ärritavatest ja elegantsetest asjadest ning neist, mis südame kiiremini põksuma panevad, on otsekui blogisissekanded – niivõrd värskelt kõlavad need. Jaapani eluga harjumine võtab aega, kuid õige pea kisub see Mia kaasa. Soomlanna vaimustub templitest, kirsiõitest, Kamo jõe leinapajudest, kabukiteatrist, teemajadest. Kirjutava reisija elamustest sünnib tõsielulugu, mida saab lugeda otsekui romaani. Mia taipab oma imetletud õuedaami jälgi ajades sedagi, mida ta ise elult tahab.
Mia Kankimäki
Asjad, mis panevad sГјdame kiiremini pГµksuma
Seetõttu paluksin ma teil kirjutada igasuguseid raamatuid, mitte ühegi teema juures kõhelda, ükskõik kui tavaline või ükskõik kui lai see ka poleks. Ma loodan, et te hangite – õiguse või valskusega – piisavalt raha, et reisida ja jõude olla, maailma tuleviku ja möödaniku üle mõtiskleda, raamatute kohal unistada, tänavanurkadel aega viita ja sügavasse jõkke mõtteõngenööri lasta.
    Virginia Woolf, „Oma tuba”[1 - Virginia Woolf, „Oma tuba”, Loomingu Raamatukogu 1994. Tlk. Malle Talvet. Siin ja edaspidi tõlkija märkused.]
Г„ra kunagi kГјsi teed sellelt, kes teab. Sind vГµidakse eksiteele juhatada.
    Moto Kyllikki Villa raamatust „Pakomatkalla”
Tegin need ülestähendused kodus, kui mul oli küllaldaselt aega ja kui kujutasin ette, et keegi mu tegemistele tähelepanu ei pööra. Hakkasin oma märkmeraamatuid täitma mitmesuguste asjadega, pajatustega minevikust ja kõikvõimalike muude, tihti ka täiesti argiste seikadega. Olen kirjutanud kõigest, mida olen näinud ja tundnud. Olen kirjutanud ainult enda lõbuks ja tähendanud asjad üles täpselt nii, nagu nad mulle meelde tulid.
В В В В Sei ShoМ„nagon
OKASHI = Soov kГјtkestada lugejaid ja haarata nad kaasa, otsimaks midagi kaunist, vaimustavat, peent, vahel isegi kummalist ja ebatavalist.
    Sei Shōnagoni peaeesmärk Tzvetana Kristeva sõnul
I
ALGUS: OKTOOBER
KГµik saab alguse siit.
Olen oma elust tГјdinud. Olen surmani nГјristunud. Olen nii nГјristunud, et vГµiksin surra, kui suudaksin ja viitsiksin.
Olen keskealine, meheta ja lapseta. Elan üksi. Olen teinud kümme aastat üht ja sama tööd. Ärkan hommikul kell 6.15. Söön hommikust, alati üht ja sama toitu. Loen ajalehe läbi. Käin duši all. Sõidan oma töökohta Helsingi kesklinnas. Teen tööd, istun nõupidamistel. Jälgin organisatsiooniuuendusi ja efektiivsuskonsultante aasta aastalt aina frustreerunumalt. Naasen koju. Vaatan televiisorit – liiga palju. Käin joogas – mõnikord. Väldin peavalu kartuses veini joomist. Lähen õigel ajal magama. Olen suurema aja ööst üleval. Ärkan hommikul kell 6.15.
Ma suren selle igavuse kätte. Ma suren selle ängi kätte. Ma suren selle pideva pahameele kätte. Midagi tuleb välja mõelda.
Hakkan sõbra utsitamise peale unistuste tahvlit pidama, kuigi kahtlustan, et see on mõttetu jama. Kaevan välja ikebanatunnist üle jäänud papi ja kleebin selle külge kollased märkmelipikud, mille peale kirjutan oma soovid. Töötav auto. Safarimatk. Mees (võib-olla). Mõni inspireeriv projekt. Põhjus elada mõnda aega Jaapanis.
Üllatavalt raske on välja mõelda soove, kui oled oma elust tüdinud. Kogu see värk tundub niivõrd jabur, et peidan tahvli ära iga kord, kui keegi külla tuleb, aga seda viimast ei juhtu just sageli.
KГµik saab alguse siit.
Tööl teatatakse koosotsustamislГ¤birääkimistest. VГµi ei, seda vГ¤ljendatakse kuidagi teistmoodi: rГ¤Г