Kõik Kremli mehed. Tänapäeva Venemaa lühiajalugu
Михаил Викторович Зыгарь
Venemaa ühe viimase sõltumatu meediakanali Dožd peatoimetaja Mihhail Žõgari raamat on haarav kirjeldus Kremli siseringist, sinna kuuluvatest isikutest ja nende võimumängudest. See oli mullu kõige müüdum ja kõneldum aimeraamat Venemaal ning on praegu tõlkimisel paljudesse keeltesse.
Mihhail ZГµgar
KГµik Kremli mehed
See raamat jutustab Venemaa ajaloost kogu Vladimir Putini valitsusaja vältel, 2000. kuni 2015. aastani. Raamatu aluseks on dokumendid, avalikud allikad ja kümned unikaalsed personaalintervjuud, mille autor võttis Vladimir Putini lähikondlastelt. Kokku kogutult moodustavad faktid, sündmused, intriigid ja kangelaste arvamused täieliku pildi Kremli elust, milles saab esmakordselt mõistetavaks Vladimir Putini metamorfoosi loogika: kuidas ja miks muutus ta 2000. aastate alguse liberaalsest läänemeelsest poliitikust autoritaarseks valitsejaks ja üheks kõige raevukamaks Lääne vastaseks.
SISSEJUHATUS
Alustades tööd raamatuga, arvasin ma, et tuleb lugu sellest, mis on toimunud Venemaaga viimase 15 aasta jooksul, kuidas muutus Vladimir Putini ja tema lähikonna maailmatunnetus ja maailmavaade, kuidas kõik algas ja milleni see meid viis. Kuid selgus, et sündmuste osalised ei mäleta kunagi, mis tegelikult juhtus. Igaüks konstrueerib mälestusi nii, et näha neis välja väärikalt, kangelaslikult ning peamine, et tal oleks alati õigus. Raamatu kallal töötades intervjueerisin ma paarikümmet inimest Vladimir Putini lähikonnast: presidendi administratsiooni töötajaid, valitsuse liikmeid, Riigiduuma saadikuid, ettevõtjaid Forbesi edetabelist ja välismaa poliitikuid. Peaaegu igaüks neist jutustas oma loo, mis vahel ei lõikunud teiste persoonide lugudega. Kangelased unustasid sageli fakte, ajasid segi aega ning ei suutnud isegi oma sõnu ja tegusid meelde tuletada. Üldiselt palusid nad endale mitte viidata. Ent mul õnnestus küsitleda nii palju asjaosalisi, et pilt sai küllaltki selgeks.
Lõppude lõpuks tuli lugu sellest, kuidas inimene sai juhuslikult kuningaks. Alguses tahtis ta lihtsalt püsima jääda. Tal läks kõik õnneks ning ta otsustas, et võib saada edukaks võitlejaks ja reformaatoriks – kuningas Lõvisüdameks. Ta tahtis minna ajalukku. Ent pärast tahtis head elu. Ning sai kuningas Toredaks. Pärast väsis ja tahtis puhata. Kuid mõistis, et ei saa enam puhkust lubada, kuna on osa ajaloost. Sest ta on juba tsaar Julm.
Kuidas temas kõik need muutused toimusid? Paljuski tänu tema ümbruskonnale, kirevale kaaskonnale, kes kõik need aastad usinalt kuningat mängis. Lähiring haaras ta kaasa ning kandis edasi, manipuleerides tema hirmude ja soovidega. Sinna, kuhu ta ise ei unistanudki sattuda.
Kui sündmusi taastades teada, millega need lõppesid, tundub ajalugu väga loogiline. Võib tekkida isegi tunne, et kõik on läinud algusest peale just selle poole, milleni on välja jõutud, mingi algne plaan paistab selgesti. Kangelased mõtlevad takkajärgi oma tegevustele põhjendused. Leiavad põhjusi, mida tegelikult ei olnud, ning loogika, mille olemasolu nad ei osanud isegi aimata.
Siiski ei ole neil Venemaa ajaloo pisut rohkem kui 15 aastal selget loogikat. Sündmuste ahel, mida mul õnnestus taastada, toob ilmsiks, et Putinil ja tema lähikonnal ei olnudki mingit plaani ega selget strateegiat. Kõik, mis toimub, on vaid taktikalised sammud, kiirreageerimine välisärritajatele, mis ei vii mingile lõppeesmärgile.
Vene poliitikute viimase 15 aasta jooksul tehtud tegude ja motiivide tähelepanelik uurimine tõestab, et vandenõuteooria on ekslik. Kui on vähimatki kahtlust selles, kas ühe või teise sündmuse põhjuseks oli kuri kavatsus või viga, siis tuleb alati valida viimane.
Kas Venemaa juhid teadsid 2000. aastal, milleni nad jГµuavad 15 valitsusaastaga? Ei. Kas nad teadsid 2014. aastal, kuidas vГµtavad vastu 2015. aastat? Samuti mitte.
Kui ma kirjutan „juhid“ mitmuses, pole see sugugi viga. On kombeks arvata, et kõik otsused Venemaal võtab v