Kuidas last kooliks ette valmistada. 200 head harjutust koolieelikule

Loone Ots

Üha rohkem koole võtab õpilasi vastu katsetega. Soovitakse teada, kas laps suudab taluda õpikoormust harilikust suuremas mahus. Kas laps on valmis tegema teadmiste nimel tööd. Ja kas vanemad last selles toetama hakkavad. Seepärast uurivad need koolid lapse teadmisi veidi kõrgemal tasemel. On hea, kui koolimineja on selleks ette valmistunud. Loone Otsa raamat pakub erinevaid ülesandeid ja peamurdmist, mis arendavad lapse eesti keele oskust, arvutamist, loogilist mõtlemist ning üldisi teadmisi lapsest endast ja maailmast. Raamat on mõeldud eeskätt viie-seitsmeaastastele lastele, kel kooliminek kohe ees, ja nende vanematele. Kuid ka vanematele lastele, sest paljud harjutused vastavad I kooliastme nõuetele ja on alus kooliastujate testimisel. Niisiis võivad neid julgesti lahendada ka esimeste aastate kooliskäijad. Raamatu annab vanematele ja lastele suurepärase võimaluse ühiseks ajaveetmiseks ja tekitab lapses huvi koolis õpitava vastu.

Loone Ots

Kuidas last kooliks ette valmistada

EESSГ•NA

Tänased lapsed on targad, isegi väga targad. On teadustöid, mis väidavad, et kolme-neljakümne aastaga on koolieelikute akadeemiline intelligentsus tõusnud seitse korda. Lapsi harivad arvukad raamatud, arendavad mängud, telesaated, arvutiprogrammid. On loomulik, et iga aastaga kasvavad seitsmeaastaste laste oskused ja võimed veelgi.

Laps õpib koos täiskasvanuga. Täiskasvanu õpetab oma eeskujuga, kuidas ümbritsevas maailmas hakkama saada, annab esimesed selgitused sotsiaalsuse ja eetika kohta. Täiskasvanu on ka see, kes harjutab koos lapsega ülesandeid, mida nõuab koolieelne õpe. Koos õppimine tähendab, et täiskasvanu pühendab lapsele aega: väike ja suur töötavad ühiselt, arutavad, küsivad ja vastavad. Täiskasvanu suunab last vastuseid leidma.

Küsiv laps on nutikas. Tihti on lasteajakirjades ning töövihikus esitatu talle liiga kerge. Sellisel puhul peaks just siinsest raamatust abi olema. See raamat on mõeldud eeskätt kuue- kuni seitsmeaastastele lastele, kel kooliminek peagi ees, ja nende vanematele. Suuresti just viimastele. Raamatuga võivad töötada ka algklasside õpilased ja nende vanemad, sest mitmed harjutused vastavad algkoolide I kooliastme nõuetele. Niisiis võivad neid julgesti täita ka esimesi aastaid koolis käivad lapsed.

Üha rohkem koole võtab õpilasi vastu katsete alusel, mis lähtuvad koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast. Kuid veel soovitakse teada, kas laps suudab taluda õpikoormust harilikust suuremas mahus. Kas laps on valmis tegema teadmiste nimel tööd ja kas vanemad last selles toetama hakkavad. Seepärast uurivad need koolid lapse teadmisi veidi kõrgemal tasemel. On hea, kui laps on õppusel vaeva näinud: koolikatsete lahingus on siis hõlpsam. Kooliminek ei ole koll, mida pere suured ja väikesed kartma peaksid. Oma esimeses selleteemalises raamatus „Juba kooli!“ rõhutasin, et vanema ja lapse koostöö ja üksteisemõistmine kujundavad rõõmsa ning positiivselt meelestatud koolimineja. Uus raamat pakub koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast lähtudes mitmesuguseid ülesandeid ja peamurdmist, arendab eesti keele oskust ning üldisi teadmisi lapsest endast ja maailmast. Laps ei pea kõiki ülesandeid kohe oskama. Raamatu „Kuidas last kooliks ette valmistada. 200 head harjutust koolieelikule“eesmärk ongi panna vanemaid töötama järjekindlalt koos lastega, anda võimalus veeta ühiselt aega ja tekitada huvi koolis õpitava vastu.

Raamatus on kasutatud väikesi trükitähti, eeldades, et õpihuvilisel lapsel on need juba selged. Kui need veel rasked tunduvad, võib lapsevanem ülesande esitada suuliselt või kirjutada see ümber suurte tähtedega. Et laps võib koolivestlusel või – katsetel saada käsklusi mitmes sõnastuses, on sarnased käsklused ka siin antud eri sõnastustes, arvud on esitatud vaheldumisi numbrite ja tekstide kujul jne. Ka on harjutustes mitmeid võõramaid sõnu, sh rahvakultuur